Su hingust toas veel tundagi ju võib su pilk, su naer ja huuled kõik reaalne näib, ruum saab valgust täis ja käed, me käed on kokku põimund taas
Suur purpurleek lööb loitma äkki toa siis kaob ja vaob me hinge su huulte joon nii kiirelt tuksleb soov - aeg veel viivuks peatu
Laul, see vana iidne laul kord laulmata mul jäi laul, armastuse laul nüüd heliseda võib - sest laul ... on sinust vaid, mu soontes voolab mälestuste vein - mu vein sa - las sama viis sul saadab kaugelt tervisi ka siis kui taas su kõrval pole jälle mind
Sind kõikjal näen, kui viirastus on ees su käed, su hääl ja juuksed siin võõras toas on tühjaks joodud klaas ja seintel varjud suured
Mu pulss nii kiirelt lööb tundes sõrmede all su hõõguvat keha ma näen su võbelevaid silmi ja ma suudlen neid - mu neidTeksty umieszczone na naszej stronie są własnością wytwórni, wykonawców, osób mających do nich prawa.