Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea
Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik’, raevus ramm
Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm
On meresoolast vettind’ minu tuulest paakund kuub on tormilained räsind’, tüügashabe mõõtmas tuult
Kui silmapiiri poole vaob purjelaeva mast on igamehe mõtted kus meremehe kast – üks peotäis mulda oma koduaia alt vahe tera, tükk leiba ja kiri armsamalt
Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe rammTeksty umieszczone na naszej stronie są własnością wytwórni, wykonawców, osób mających do nich prawa.
