---

Kuula, mu Lemming-poega,
talapraon oli sul häll.
Kuula, on meelen aega,
varje palkepalge pääl.

Äio hinge sul viis
varjudevardjate öhe,
huulil varjudeviis
vööl varjumõõk vahe.

Varjulaua pääl sääl
on varjumõdu,
järvel varjudejää,
all varjunõgu.

Isalt pojale saab
puupalgist tahutud ase -
kätki, justnagu laev,
meheks tend sirguda laseb

Jääs' häilijal rüppe kord väsinud käed -
uut sõudijat ootab me kund.
See laev millel seilab mu lootmine hää
on häll, milles Lemming näeb und.

Kuula, mu Lemming-poega,
vaar on sinust enesest saand.
Palke rao, mu viimne laeva,
ootab mind varjuderand.

Käed rinnale, raud kurakätt,
kaldalt siis lükka mu laev,
et teisele kaldale jõuaks kord ätt,
rauast löö sädemes' tael.

Häilijal rüpes on väsinud käed -
sõdudijat ootab kund.
Laev millel seilab me lootmine hää
on häll milles Lemming näeb und.

---

Teksty umieszczone na naszej stronie są własnością wytwórni, wykonawców, osób mających do nich prawa.