Aastaid ju ammu
maa nõuab sadu,
piinab põud rammu
meie maa valdus'.
Nõuab nüüd maa
vihma mis kastab,
vihur kuid valab
kasteks vaid ränka verd.
Mehed kui tammed,
tuules ei paindu,
seisvad kui vanne -
hoiab me hõimu.
Idaneb teras,
kasvab raud hinge,
sirgub kui laas
rahvas kange kui raud.
Rapi ja raada,
purusta ja murra,
lõika ja lõhu
kuniks on elu.
Raiu ja purusta,
raada ja rapi,
murra ja lõika
kuni veel jõuad.
Täna see maa
verega kastetud saab.
Hõõgub kättemaks,
süsi on õhutud leekideks lõkkele taas.
Taas see maa
verega kastetud saab.
Hõõgub kättemaks,
süsi siis leekideks saab.
Meil aeg on olla üks.
Elagu võit!
Teksty umieszczone na naszej stronie są własnością wytwórni, wykonawców, osób mających do nich prawa. | 