Kui ikkeaeg murran läbi ma sajust kõuevihm viskleb kui madu Olen äikesepoeg, sündinud rajust tormituules mu kodu
Tulega ühendan taeva ja maa ning kivisse sulatan märgi mis põletab silmad kui vaatama jääd ja söestunuks leegitab särgi
Piksesse punutu ärgatab end ja kannatust katkestab pinge Rajuga lahvatab tormide vend kes kangem veel lihalt ja hingelt
Ja raksatab kärgatus hinges mis kogund end kaua ja täis saand me mõõt Tuua vabadus koju, lüüa ike mis rõhunud meid Tõsta äikesemõõk
Tulega ühendan taeva ja maa
Olen äikesepoeg, sündinud rajust tormituultes mu kodu isaks on kõu, emaks maarahva hing neilt pärisin meeled, pärisin jõu
Olen vallutussoend hellus hingest on unun’d Kui tulnud on tund taevast pritsimas valusat tuld
Olen vabadusvalvur pikset pilluvad mõemad käed Pole hetki kus kahtlen oma rahvaga siis ühendan väed
Kui ikkeaeg, ei pikne halastust talu Raiub äikesemõõk kuni rahvas unustab valuTeksty umieszczone na naszej stronie są własnością wytwórni, wykonawców, osób mających do nich prawa.
