Õpetaja vana muld ümber sai ta aeg. Lausus sõnu nii kui kuld, sügavaid kui kaev. Oli kõhn ja vaikne mees, tasane ja karm. Tuli põles silmades, hinges põles arm.
Teenis tõde lihtsalt suurt - julges olla see. Kes ta oli, selleks jäi - aus ja vaba mees. Rääkis otse selget keelt, priiusest ei muust. Paljud viha pidasid, kui kuulsid tema suust.
Vabana võid käia püstipäi. Vabana võid olla nii kui näib. Vabana võid käia püstipäi. See, kes oled nüüd, sa julge olla nii.
Õpetaja vana muld ümber sai ta aeg. Lausus sõnu nii kui kuld, sügavaid kui kaev. Rääkis otse selget keelt, priiusest ei muust. Paljud viha pidasid, kui kuulsid tema suust.
Vabana võid käia püstipäi. Vabana võid olla nii kui näib. Vabana võid käia püstipäi. See, kes oled nüüd, sa julge olla nii.
Vabana võid käia püstipäi. Vabana võid olla nii kui näib. Vabana võid käia püstipäi. See, kes oled nüüd, sa julge olla nii.
Vabana võid käia püstipäi. Vabana võid olla nii kui näib. Vabana võid käia püstipäi. See, kes oled nüüd, sa julge olla nii.
See, kes oled nüüd, sa julge olla nii. See, kes oled nüüd, sa julge olla nii.Teksty umieszczone na naszej stronie są własnością wytwórni, wykonawców, osób mających do nich prawa.
